Arsène Roux : Vie berbère par les textes, parlers du sud-ouest marocain (Tachelhit) : la vie matérielle. Vol. 1

LE TEMPS 5 1 A-h-a bahra t t iguten izawwän-äd d- luqt ël-lehrif. Ilia ih suqen medden ssuq, ggrun-d izawwän, yili leezäz ar-kih ur-idûf (yanni) yän yân, iffenezzer ssuq, tesmii tfeyyi , gebbrent essläyes, zlunt lebhâym i id-bâb-ënn-sent h-ëssuq ; ursul iqqel yân s-umeddakkwel-ënn-es ula imun d-usemmun-ënn-es, ku-yän d-i-nna-h-t- iga udâr-ënn-es. I l e t t a t imiker l ( tukkerdâ) a r - t t igu t wän (zun-d) gass-änn, asku wi-lli yädelli myarnin gay-änn ur-a- t teshun, ar-ka siggilen ma - i t t fer râ tên h-way-da-nn-es ad-âs-t akwern. Imakern, äd-ukwän zrin medden dehsen, munn s -ër rebkt ; ay-enna ufân leqdên-t (asin-t) slawän iy-yd-bu-ssleet ëlli bahra t te t têfnin leflus. Ilia ma-mu lah agyul-ënn-es, neh aserdun, neh areêm ; kud-ënna-d- iberrêm ssuq yaçlnin yäll aberrah : «ma izrân yaw-wgyul , neh aserdun, neh lgayer-nn-es, ad-âs-ifk bâb-ënn-es lbusär t ». Ih yufa ay-ënna-y-s l a h 1 ha-t-inn, ih-t ur-yufi issen is- i t tyakär . Waläyenni id-bâb-n-ëssuq ih umzen tukkwerdâ f-kra-y-ymiker, ar-t-ëkkerfen, ffm fellâ-s iswi n- tahsiwin ël-lemgezzert, kksen gi-s ëddeert , sul ifru ayenna yuker i-bâb-ënn-es s-watig-ënn-es. Essi f . -— Lfâsêl u-essïf ne t t än ar gi-s ittili lehma ih kesment ssmayem h-wi-s-sin d-mräw üw-wäss ew-wayyur ëy-Yulyuz, ar-sesi-iu ëvv-wâss ëvv-wayyur ën-Gust . Ar-ëqqwayen t ëssniayem s-idaw-sesrin2 ëw-wâss : sesrin h-Yulyuz d-cesrin hë-GusL. Ar-ëtLgârn leeyun ula una ula Linûdiiwiu ih bahra ihma (ishêd) lhal. Ilia ih hniänt tizwär, ilia ih hman t tiggwra. Tagerst. — Lfâsêl üw-wnzâr net tän a-mu- t t inin « tagerst ». Llân gi-s kra 1-lmanazil ar gi-sen i t t igut usêmmïd. Nenna yädelli kra- igä t t lfâsêl llän gi-s sa-lmanazil ;■wi-1-lfâsêl-âd iga-ten ; Ssawla , d ë -Nn a z a im d ë-LbuIdn d ë-Seid-ëDdabeh d ë -S z id -Bu laz d ë-Seid-ëSsaei id dë-Se id-ëLahh iyyc i 3. Kra igä t t ëlmenzel llân gi-s krâd d-mräw ëw-wâss ; wi-lli-d gi-sen uskanin h-wussän n-ëllyâli-lli gänin s-idaw-sesrin ëw-wâss ëlli kessemnin h-wi-s-sin d-mräw ëw-wâss n-Duzanbi r ar-sesrin h-Yinnâyer ar bahra kkermen. A-igän lemnäzi l-änn el l i-d-ët tmuqürnin (ettmiqïrnin) d-ëllyâli d-ëlbulda, asku ar-ikessem ëlmenzel-ënn-es h-wi-s-s-ëttzâ-wussân ën-Duzanbir ; tezwär ëllyâli s-krâd-wussân ; dë-Ssid Ddabeh kul lu- t ; dë-Seid-Bulas kul lu- t : d-ët tzâ-wussân hë-Seid-ëSsueud. Lemnäzil-äd ab-bahra ikkermen, . yigut gi-sen usêmmïd, ar gi-sen i t t â r udfel h-Udrär -n-Dern4 hë- tmazi r t (]) Mis pour : ay-enna-y-cis lah. (2) Mis pour : sin-idaw-eesrin. (3) Noms de différentes périodes de l ’hiver. (4) Adrar-en-Dern, le Grand-Atlas. http:/ /e-mediatheque@mmsh.univ-aix.fr [Coll._420.501] Corpus | Langues